Kõik arvutid vajavad töötamiseks mälu. Arvuti põhimälu on Random Access Memory ehk lühidalt RAM. Seda nimetatakse selleks, kuna selles sisalduvatele andmetele pääseb juurde mis tahes või juhuslikus järjekorras. Seda toodetakse väikestel trükkplaatidel pulkade kujul, mida sageli nimetatakse mälupulkadeks. Teave salvestatakse mällu, kui see ootab töötlemist keskseadme ehk CPU poolt. Süsteemi optimaalse toimimise tagamiseks on oluline omada õiget tüüpi ja kiirust mälu.
Tänapäeval lauaarvutisüsteemides kasutatav peamine mälutüüp on sünkroonne dünaamiline RAM (SDRAM). Viimastel aastatel on Double Data Rate SDRAM (DDR SDRAM või lihtsalt DDR) muutunud enamiku süsteemide standardiks, kusjuures vanemat mälu nimetatakse nüüd SDR SDRAM-iks (Single Data Rate). Mõnikord kasutavad süsteemid Rambus Dynamic RAM-i (RDRAM) või DDR2 RAM-i, mis on veidi erinevad ja jäävad käesoleva artikli reguleerimisalast välja.
SDRAM erineb teistest asünkroonse mälu vormidest, kuna see ootab enne sisenditele reageerimist iga kella või arvutustsüklit. Need kellad käivad arvutites väga kiiresti (miljoneid kordi sekundis), kuid siiski piirab mälu kiirust lõpuks arvutisiin. See on süsteemi põhi- või emaplaadi juhtmestik, mis ühendab kõiki komponente. Protsessor ja mälu saavad mõlemad hakkama kõrgete taktsagedustega, kuid kui süsteemisiini kiirus on madal, piirab neid madalaim kiirus. Kõige tõhusama töö tagamiseks on oluline, et need kõik töötaksid sarnase kiirusega. Näiteks SDR SDRAM on saadaval PC66, PC100 ja PC133 versioonides; need numbrid viitavad RAM-i taktsagedusele megahertsides (miljon tsüklit sekundis): 66 MHz, 100 MHz ja nii edasi. Kui süsteemisiini kiirus on 100 MHz ja mälu 66 MHz, siis mälu ei tööta nii kiiresti kui võiks ja tuleks osta PC100 mälu. Muidugi, kui PC133 ostetaks sellele samale süsteemile, läheks lisasagedus 33 MHz lihtsalt raisku, sest süsteemisiin saab hakkama ainult 100 MHz.
Double Data Rate (DDR) mälu on väga sarnane traditsioonilisele SDRAM-ile, välja arvatud see, et see edastab andmeid kaks korda iga kellatsükli jooksul. See kahekordistab mälu edastuskiirust, samas kui süsteemisiin jääb samaks. Nii et 100 MHz süsteemisiin, mis käsitleb DDR-mälu, saab tõhusalt kasutada 200 MHz RAM-i. DDR on saadaval paljudes kiirustes, millest igaühel on kaks nimetust. Karbil või kuskil spetsifikatsioonides viidatakse mälule kui DDR-xxx, kus xxx asendatakse mälu efektiivse taktsagedusega, näiteks 200, nagu eelmises näites. Samuti loetletakse PC-xxxx number, kus xxxx tähistab kogu mälupulga ribalaiust. See ei ole algajatele eriti oluline mõista. Levinumad on: DDR-200/PC-1600, mis töötab taktsagedusel 100 MHz (efektiivselt 200 MHz), DDR-266/PC-2100, mis töötab sagedusel 133 MHz (efektiivselt 266 MHz), DDR-333 /PC-2700, mis töötab sagedusel 166 MHz (333 MHz) ja DDR-400/PC-3200, mis töötab sagedusel 200 MHz (400 MHz).
Väga oluline on teada, millist tüüpi mälu (SDR või DDR SDRAM) ja kiirust teie süsteem kasutab, ning ostke mälu täiendamisel või asendamisel alati seda tüüpi mälu. Tavaliselt leiate selle teabe juhendist või võtke ühendust tootjaga.