Siinkohal tahame keskenduda arvutisüsteemi välistele riistvaraosadele, nende tüüpidele, funktsioonidele ja nende kasutusviisidele. Selle teema nõuetekohane mõistmine arvuti osas aitab algajatel neid seadmeid kõige paremini kasutada.
Riistvara:
Riistvara on arvuti enda osad, sealhulgas keskprotsessor (CPU) ja sellega seotud mikrokiibid ja mikroskeemid, klaviatuurid, monitorid, korpus ja draivid (disketid, kõvad, CD, DVD, optilised, lint jne…) . Muud lisaosad, mida nimetatakse välisseadmeteks või -seadmeteks, on hiir, printerid, modemid, skannerid, digikaamerad ja -kaardid (heli, värvid, video) jne… Koos nimetatakse neid sageli personaalarvutiteks või personaalarvutiteks.
Monitorid:
Monitor on üks väljundseadmetest, mis kuvab sisestamise ajal ekraanil teavet. Ilma monitorita ei näe te arvutis toimuvat. Seda nimetatakse teabe väljastamiseks. Kui arvuti vajab lisateavet, kuvab see ekraanil teate, tavaliselt dialoogiboksi kaudu. Monitore on erinevat tüüpi ja erineva suurusega, alates lihtsast ühevärvilisest (must-valgest) ekraanist kuni täisvärviekraanideni.
Enamik lauaarvuteid kasutab katoodtoruga monitori ja enamik sülearvuteid või kaasaskantavaid süsteeme kasutab vedelkristallkuvarit (LCD). Tänapäeva täisvärvigraafika ja animatsiooniga tarkvarast täieliku kasu saamiseks vajavad arvutid ekraani või graafikakaardiga värvimonitori.
Klaviatuur:
Klaviatuur on üks sisendseadmetest, mida kasutatakse teabe saatmiseks arvutisse või teabe sisestamiseks. Klaviatuuripaigutusi ja suurusi on palju, kõige levinum ladina keelte puhul on QWERTY-paigutus (nimetatud esimese 6 klahvi järgi). Standardklaviatuuril on 101 klahvi, täiustatud klaviatuuril aga 104 klahvi ja rohkem.
Mõnel klahvil on erikasutus. Neid nimetatakse käsu- või arvutiklahvideks. 5 kõige levinumat on paoklahvid või ESC, Control või CTRL, Alternate või Alt ja tõstuklahvid, kuigi neid võib olla rohkem (näiteks Windowsi klahv või Command-klahv). Standardklaviatuuri igal klahvil on üks või kaks tähemärki. Alumise märgi kuvamiseks vajutage klahvi ja ülemise märgi kuvamiseks hoidke all tõstuklahvi.
Täiustatud klaviatuuri jaotised:
(1) Programmi tööala (F1–F12)
(2) Tippimisala või tähtnumbriline ala (tähestiku ja numbrite kombinatsioon)
(3) Liikumisala või spetsiaalsed kursoriklahvid (8)
(4) Numbriklahvistik (seda klaviatuuri osa juhib Num Lock. See tähendab, et kui Num Locki tuli põleb, siis numbrid toimivad, kuid väljalülitamisel võtavad käsud numbrite alla kirjutatud käsud)
(5) Olekuindikaator (näitab numbriluku, suurtäheluku ja kerimisluku märgutuli)
(6) Arvutiklahvid (nt toite-, une-, äratus-, pausipaus jne)
Klaviatuuri paigutus ja andmesisestus:
Sisesta või tagasi – Liigutage kursorit ühe rea võrra allapoole ja vasakule veerisele. Sisestage ka protsessikäsud, näiteks suvandi valimine dialoogiboksis (sõnum) ja vormi esitamine.
Del või Kustuta – Kustutab kursoril oleva märgi ja/või kursorist paremal olevad märgid ja kogu esiletõstetud (või valitud) teksti.
BKSP või Backspace – Kustutab kursorist vasakul oleva märgi ja kogu esiletõstetud teksti.
Tühikuklahv – Liigutab kursorit ühe tühiku kaupa paremale
Tõstuklahv – Kasutage tõstuklahve suurtähtede ja kahe tähemärgiga klahvide ülemise tähe sisestamiseks.
Caps Lock – Lukustab klaviatuuri, et tippida suurtähti (tuli süttib, kui suurtähelukk on sisse lülitatud)
Tab – liigutab kursori viis tühikut paremale (tühikute arv on tavaliselt reguleeritav). Tabulaator liigub vormis või tabelis järgmisele väljale (eelmise välja jaoks Shift-Tab).
ESC või Escape – Tühistab menüü või dialoogiboksi
Nooleklahve – Liigutab kursorit ümber dokumendi ilma teksti muutmata
Funktsiooniklahvid või F-klahvid – pääsete juurde käskudele eraldi või koos kolme käsuklahviga; CTRL, SHIFT ja ALT
Käsu- või eriklahvid:
Käsuklahvid ei tee tavaliselt üksi midagi, vaid töötavad koos teiste klahvidega. Iga tarkvaraosa kasutab käsuklahve erinevalt, kuigi mõned funktsioonid on standarditud. Tihti kasutatakse käskudele juurdepääsuks klahvi Control või Ctrl. Menüüde avamiseks kasutatakse sageli klahvi Alternatiiv või Alt. Tõstuklahvi kasutatakse SUURTÄHTE sisestamiseks. Ka käsuklahve kasutatakse dokumentides liikumiseks ja teksti kiiremaks ja lihtsamaks muutmiseks. Samuti on paljudel arvutitel spetsiaalsed klahvid, mis on spetsiaalselt konkreetse arvuti jaoks loodud. Paljudel klaviatuuridel on nüüd Windowsi klahv spetsiaalselt Windows 9x ja uuemate süsteemide jaoks.
Põhilised tippimisreeglid:
Asetage iga sõna vahele, kirjavahemärgi järele ja lause lõppu üks tühik. Alusta lauset alati suure algustähega. Kasutage suurtähti nimede, aadresside, provintside ja riikide, kohtade, organisatsioonide, ettevõtete, ühenduste, koolide, kolledžite, ülikoolide, nädalapäevade, kuude, pühade, rahvuste, etniliste rühmade ja keelte jaoks.
Klaviatuuri õppimine on esimene samm arvutite õppimisel. Õppimine hõlmab praktikat. See on tõesti nii lihtne. Tippimist on kahte tüüpi.
Esimest nimetatakse puutetundlikuks kirjutamiseks. Puutekirjutaja kasutab tippimise ajal avalehe klahve (asdf vasaku käe jaoks ja jkl; parema käe jaoks) ja mõlema käe kõiki sõrmi, samuti pöidlaid tühikuklahvi jaoks. Selle meetodi õpetamiseks on loodud palju kommerts- ja üldkasutatavaid programme.
Hiir:
See on veel üks sisendseade, mida käitatakse hiirega juhitava kursori abil. Üldiselt, kui hiirel on kaks nuppu, kasutatakse vasakut nuppu objektide ja teksti valimiseks ning paremat menüüdele juurdepääsuks. Kui hiirel on üks nupp (näiteks Mac), juhib see kogu tegevust ja kolmanda nupuga hiirt saavad kasutada konkreetsed tarkvaraprogrammid.
Ühel hiiretüübil on hiire põhja all ümmargune pall, mis veereb ja keerab kahte ratast, mis juhivad kursori suunda ekraanil. Teist tüüpi hiired kasutavad hiire liikumise jälgimiseks optilist süsteemi.
Märkus. Tähtis on hiirt perioodiliselt puhastada, eriti kui see muutub loiuks. Palli tüüpi hiirel on väike ümmargune paneel, mida saab avada, mis võimaldab palli eemaldada. Kibe saab eemaldada ettevaatlikult hambaorki või pintsettidega ja palli võib pesta pehme pesuvahendiga. Hiire väikestele ratastele koguneb kogunemine. Kasutage selle eemaldamiseks väikest instrumenti või küünt, vältides rataste kriimustamist. Rööpapalle saab puhastada sarnaselt hiirega ja puuteplaati saab pühkida puhta niiske lapiga. Optiline hiir võib koguneda pinnalt, millega see kokku puutub, materjali, mille saab eemaldada küünte või väikese instrumendiga.
Hiir töötab kolmel kujul
(1) Osutamine: see on hiirekursori paigutamine konkreetsele ikoonile või asukohale. Sel juhul ei juhtu midagi.
(2) Klõpsamine: käskluse täitmiseks topeltklõpsamiseks vajutatakse üks või kaks korda hiire vasakut nuppu.
(3) Lohistamine: see on hiire vasaku nupu vajutamine ja hiire liigutamine. See toiming võimaldab kasutajatel joonistada objekte ja kanda neid ühest kohast teise.
Keskprotsessor (CPU):
See on aju või arvuti mootor, mis juhib iga süsteemiga manipuleerimist. Kuigi termin viitab konkreetsele kiibile või protsessorile, määravad CPU jõudluse ülejäänud arvuti vooluringid ja kiibid.
Praegu on Inteli toodetud Pentiumi kiip või protsessor kõige levinum protsessor, kuigi personaalarvutitele protsessoreid toodavad paljud teised ettevõtted. Näiteks Motorola ja AMD toodetud protsessor. Kiiremate protsessorite puhul muutub taktsagedus olulisemaks.
Võrreldes mõnede esimeste arvutitega, mis töötasid sagedusel alla 30 megahertsi (MHz), hakkasid Pentiumi kiibid 1990. aastate lõpus sagedusel 75 MHz. Kiirused ületavad nüüd 3000+ MHz või 3 gigahertsi (GHz) ja erinevad kiibitootjad kasutavad erinevaid mõõtmisstandardeid (vt uusimat kiirust kohalikust arvutipoest). See, kas teil on võimalik uuendada kiiremale kiibile, oleneb trükkplaadist, kuhu kiip on paigutatud, või emaplaadist. Emaplaat sisaldab lülitusi ja ühendusi, mis võimaldavad erinevatel komponentidel omavahel suhelda.
Kuigi enne seda oli palju arvuteid, mis kasutasid palju erinevaid protsessoreid, nimetan 80286 protsessorit koduarvutite tulekuks, kuna need protsessorid tegid arvutid tavainimesele kättesaadavaks. Protsessori kasutamine enne 286 hõlmas patenteeritud süsteemi ja tarkvara õppimist. Enamik uut tarkvara töötatakse välja uusimate ja kiireimate protsessorite jaoks, nii et vanema arvutisüsteemi kasutamine võib olla keeruline. Need on arvutisüsteemi neli peamist osa, ilma milleta arvuti hakkama ei saa.